Kord leidsin ühe tee retsepti, mille mu vana-vanaema oli kirja pannud. Tee minus huvi ei äratanud. Aga ma märkasin, et mulle meeldis see käekiri. See on minu omast palju loetavam. Tegin sellest kohe digikoopia, et ehk kunagi saan millekski kasutada. Mõtlesin ühe variandina selle põhjal ise kirjatüübi loomist.
Mitu aastat hiljem tuligi see märkamine suureks kasuks. Kuna kirjatüübi loomine mulle huvitav on, siis osalesin Tartu Kunstikoolis täpselt sellisel kursusel. Ja pärast põhjalikku plokk-kirjaga harjutamist, tahtsin teha midagi sellest erinevat. Tahtsin lähtuda vana-vanaema käekirjast. Esimene suur erinevus on, et see käekiri on kursiivis. Tähekujude konstrueerimisel peavad seda kaldenurka järgima kõik tähed ühtmoodi. Tähekujusi uurides osutusid mõned nendest üllatavalt varieeruvaks ja mõned tähed on retseptist täiesti puudu. Sellest tulenevalt olid tähtsaimad otsused seotud tähekujude üldistamisega.
Kõigepealt konstrueerisin retseptis esindatud tähtede järgi üldistatud tähekujud. Ja siis nende põhjal omakorda, tuletasin ülejäänud, mis retseptis puudu. Kuna väiketähtede puhul on see lihtsam, siis piirdusin eesti-ladina tähestiku väiketähtedega. Need oli vaja veel ju kernida, ehk nende tähevahed tasakaalustada. See toiming käib silma järgi ja iga tähekombinatsiooni kohta võib nende vahe olla erinev. Tegin ka avastuse, mida pean oluliseks. Kui vaadata järjest läbi kõik kolme-tähe kombinatsioonid, siis on lihtsam saada ühtlased tähevahed. Jäin väga rahule ja tahan veel kirjatüüpi laiendada. Panin kirjatüübile nimeks Laine, oma vana-vanaema järgi.
Saate Laine kirjatüüpi siin ise proovida: